Enne kogu muud hullust, teen pisikese ylevaate Uus-Meremaast:
· rahvastik 4,4 miljonit inimest
· kui Austraalia p2riselanikke kutsutakse aborigeenideks, siis Uus-Meremaal on maurid, kes on kusjuures n2gusamad ja musikaalsemad.. Nad on rohkem m6jutatud Fiijii ja Bali ja muude l2hedaste saarte poolt..
· Kuna maurid ei ole nii tumedad (aborigeenid on pm mustad), siis ajalugu/inimesed usuvad, et neid koheldi sel ajal kui valged sisse tulid, palju paremini. Kuna aborigeenid on sysimustad, siis v6eti neid kui orjadena, keda v6is lihtsalt tappa jne. Maurid olid ise agressiivsemad, seega inimesed ei kippunud nende kallale nii v2ga.
· Ytlen teile kohe 2ra, et kui inimesed ytlevad teile, et Austraalias on raske h22letada, aga Uus-Meremaal on see kui lapsem2ng, siis tegu on myydiga!
· Austraallased s6idavad koguaeg pikki vahemaid (3-4 tundi s6itu ei ole mitte midagi!), aga kiivid on kui meie eestlased (plaanime pooleteist tunnist s6itu pealinna kaks n2dalat ette!). Seega, nad v6tavad peale kyll, kuid k6ik viivad su edasi vaid 10-30 km. Seega, kui aussis h22letasime m6ned korrad 900km p2evas, siis siin ei suutnud ilma busside abita 400km teostada. Ise naljatasime, et aeg on h2bist maa alla vajuda.. :D
· Inimeste yldarvamus on, et austraallased, kui suur rahvus, on pisut rohkem ennast t2is, kui pisike kiivih6imkond siin. Kuid minu arust s6ltub see v6rdlus igayhe isiklikest kogemustest! Meie leiame, et selles osas on nad v6rdsed - m6lemad 22retult s6bralikud!
· Milline Uus-Meremaa v2lja n2eb? V6rratu! K6ikjal on 22retult roheline, l6putud kynkad ja m2ed (btw, ma ei suuda uskuda, kuidas suured rekkad neid sigrimigri m2eteid s6idavad.. Tee 22res ei ole kaitseaedu ega midagi, seega on ylimalt lihtne neist kuristikest alla s6ita.. Isegi lihtsalt autos istumine v6tab pisut k6hedaks, mis siis veel juhtimisest r22kida! Kuid need on ideaalteed mootorratta armastajatele!), ning sajad tuhanded lehmad ja lambad neil aasadel, kellel on ikka uskumatult hea elu siin.. Nende m2en6lvad on pisikeste ojade k6rval ja teiselt poolt sillerdab helesinine ookean, no mis neil veel elust tahta?!?
· Kui nyyd p2ris ausalt tunnistada, siis olime isegi pettunud selles uues riigis esialgu. Nimelt kui maastik v2lja arvata, inimesed, kombed ja mingisugune 6hkkond ikkagi p2ris sarnane Austraaliale.. Ei mingit kultuuri`sokki vms. Kuid noh, saime sellest yle, et see nii sarnane on ning j2tkasime vaid nautimisega :)
· Uuu, yks suur vahe. Neil ei ole yhtki myrgist madu v6i 2mblikku siin. Isegi krokodille ei ole! Seega on vaid yks loomake, kelle eest ennast s22sta - no ikka see haipoiss!
· Kui eestis on raske leida inimest, kes ei ole kunagi oma riigist jalga v2lja t6stnud, siis nii austraallaste kui uusmeremaalaste hulgas on selliseid patrioote ikka hulgi!
Eestlased Uus-Meremaale minnes eraldi viisat ei vaja, saavad visa on arrival'i, kuid et seda saada, peab olema kontol piisavalt raha ning tagasilennupilet ette n2idata. Meie tagasilennu pilet on Austraaliasse, kuhu meil hetkel veel kehtivat viisat ei ole. Mind vaadati kahtlustavalt, kuid paluti siiski lennu number anda, selleks sain suure heameelega ka Sirli hommikul vara yles 2ratada, et ta mulle meie lennunumbri annaks. Siis tehti k6ne kuskile immigratsiooniametisse ning sealt sain loa siiski lennata - jehhuu :D Juba olin vahepeal Skyscanner.com.au lahti v6tnud ning kiiruga lende Singapuri poole vaadanud :D kuid viuhh, polnud vaja. Kas me m6lemad olime n6nda 6nnelikud? Nope, Sirli mitte :D Temale andis immigratsioon eitava vastuse ning ta ostis endale kiiruga pileti Aucklandist Fijile :D kuna temal l2ks asjaajamistega kauem, oli ta viimane kes lennule j6udis (napilt-napilt) ning j2i lennujaamas ka plaanitud aja surnuks l66mise m6ttes kyynelakk eemaldamata :D Naine, kes minuga lennujaamas tegeles, oli tegelikult 22rmiselt armas ja abivalmis. Ta lihtsalt kartis, et mind saadetakse Uus-Meremaa piirilt tagasi ja yritas minu eest hoolt kanda. Kuid ega see liigne ettevaatus ju midagi aita. Pyydsin talle seda m6ista anda, kuid teine oli kindel kui tinas6dur. Hiljem naeratas mulle, et ma ikka k6ik tehtud sain ning ytles, et Fiiji on yks kohutavalt ilus kohakene. Ning p2rast k6ike seda janti sain rahuliku sydamega lennukisse norskama minna :) (Aga v2hemalt on mul yks lambikas Fiiji lennupilet taskus. Wiiiiiiiiiiii! Lend l2heb 24. novembril Aucklandist. Kellelgi soovi? :D)
Mind v6eti mitu korda rajalt maha ning kontrolliti, ega ma l6hkeaineid ei vea ning Sirli juures peatus turvakoer, mille peale Sirli kysiva pilgu peale vastas, et oli seal kotis varem kanav6ikut hoidnud.. "ahhaa! ta armastab kana!" vastati selle peale ning liiguti edasi :D
Kuna me midagi ette ei plaaninud, tuli minu varasem maandumine meile kasuks - vahepeal organiseerisin meile majutuse kaheks 66ks Aucklandi kesklinnas.. yllatavalt raske oli vaba tuba kuskil backpackeris leida, kuna Beyonce kontserdi t6ttu olid kohad t2is bookitud ning hinnad k6rgemad. Igatahes leidsin meile koha ning kui buss meid sinna ette viis, ei suutnud me seda mitu minutit leida. Ka yks Saksa noormees oli seal meie seltsis ning kysis kas otsime ka Base'i ning siis koos vaatasime ning imestasime, et peaks t2pselt siin selle nurga peal olema ja ju me lihtsalt ei n2e seda - no t2pselt nii oligi. Silt oli terve aeg meie pea kohal :D Parajad lambad ausalt! :D
Aucklandis veetsimegi kaks 66d ning m6lemal 6htul vedasime ennast v2lja - sai ennast korralikult v2lja tantsitud ning KAHE AASTA T2ITUMIST t2histatud!
Woohooo, me oleme nyyd t2itsa reaalselt 2 aastat reisinud. Selle paari p2eva jooksul leidsime, et ikka iga suurlinn on samasugune (ei saanud yldse aru, et oleksime Aussist lahkunud ning uues riigis oleksime :D ainult teine aksent oli :D). Sattusime muidugi sekeldustesse jne. Nagu meie puhul tavaks on saanud. :D Yks neist oli see, kui kahe Kiivi kuti otsa sattusime, kes meid rnb klubisse juhatasid, t2itsa toredad tyybid olid ja nalja sai palju, kuid tuli v2lja et nad olid mingid g2ngstad, kelle eest meid yks nigga hoiatas ja soovitas kiiremal korral lahkuda :D leidsime ennast klubir6dul arutamas, kuidas klubist p6geneda. :D Leidsime siis alt need rattataksod ja kasutasime 2ra oma imelisi n2itlemisoskuseid (fake telefonik6ne ja shokeeritud kehakeel ning n2oilme :D - teadsime et nad ju j2lgisid meid, et meid j2lle tantsima kutsuda :D) ning liikusime kiirel sammul klubist alla ning lasime ennast enda backeri ette s6idutada. Viuhhh, p22senud m6ltesime :D Ainult et meie taksojuht viis meid vale hosteli ette ning pidime ikka enda hosteli juurde k6mpima. :D See vana hani ma ytlen! :D
J2rgmine hommik peale 3 tundi und oli oi kui raske 2rgata, kuid kuna meil oli umbes t2pselt 15 minutit aega, et ennast kokku pakkida ja lahkuda, hyppasime voodist v2lja. Peale kerget hommikus66ki, kiiret neti kylastust ning paari kilomeetri jalutamist leidsime, et parim viis Aucklandist lahkuda on bussiga, kuna muul juhul peaksime linnapiirini j6udes sama summa kulutama, kui meie j2rgmisesse asukohta pilet oli :D Pilet ostetud jalutasime sama vahemaa uuesti maha kuna meie buss lahkus pm meie backeri k6rvalt. :D No oleme kaks lammast v mis? :D
Meil oli isegi plaan olemas, eelmine 6htu saime couchsurfingus jaatava vastuse yhe kohaliku kuti poolt, et saame tema juures 2 66d peatuda ning ta n2itab meile veidi ringi, nii et tahtsime veidi und saada, et v2he v2rskemad v2lja n2ha ja mitte kohe unne vajuda. :D Zombid olime niikuinii, kuid 6nneks saime bussis hambad laiali magada ning vahelduva eduga Uus-Meremaa maastikku nautida (lambad, lehmad, pullid, rohelus, m2ed, jne). Kohale j6udes ootasime teda veidi, kuid polnud temalt sms'i tagasi saanud, seega saatsime veel 2 sms-i ning otsisime yles internetikioski, et temaga facebooki kaudu yhendust v6tta. Vastus j2i saamata ning olime kahevahel, kas leida omale m6nus muruplats ja kerra heita v6i siiski majutus leida. Otsustasime viimase kasuks, kuna kui 6ue uuesti astusime oli kliima p2ris karge. Jalutasime sihitult ringi p2ris mitu kilti j2lle, kuni tundus, et tee mille valinud viib meid arvatavasti mitte kusagile, lihtsalt linnast v2lja. :D N2gime siis eemal bensiinijaama silti ning otsustasime sinnani 2ra k6ndida, kuna olime juba siiani j6udnud :D (sinnani k6ndida kuna olime siiani j6udnud - kes sellist lauset kasutab? :D)..
(Tegime veel ise varem nalja ka selle yle, et nyyd hea backpackidega sellel Uus-Meremaa m2gisel maastikul ringi matkata.. :D). Sealt saime hea informatsiooni, et siin kandis t6esti on yks backpacker ning bensuka naiskad suunasid meid 6igele teele. Ja sealt saimegi p2ris hea hinnaga yhe ylim6nna v2ikese hubase toredate inimestega koha omale kaheks 66ks.
Esimene 6htu otsustasime supermarketisse jalutada, teades et arvatavasti on see just suletud, kuid kui peale 20 minuti jalutamist kohale j6udsime, saime kinnitust - t6esti oli kinni. :D K6ndisime siis tagasi, veidi teist teed ja m6tlesime, et noh n2gime linna v2hemalt. Linn ise meid yldse ei lummanud, kuid kui linnast v2lja saad, on siin imeilus! Kylastasime yhte Uus-Meremaa pildistatuimat koske, kuid seda piltidelt n2idata on v6imatu, sellel oli ausalt mingi maagia juures! Sinna l2heks hea meelega hommikul vara, teeks v6ikud kaasa ja lihtsalt oleks oma raamatu ja bikiinidega.. hea on teada ka, et Uus-Meremaal pole neid myrgiseid putukaid-mutukaid, molluskeid, usse ega muud. Niisiis jalutasime paar tundi ringi ning n2gime ilusat loodust ja saabusime koju m6nusas zen meeleolus. Enne muidugi k2isime poes, et omale s66gipoolis muretseda ning arutlesime p2ris pikalt, et mida riisi k6rvale syya. Otsustatud, osteldud, lahkutud, telefonikaart ostetud, kui tuli shokeeriv t6ehetk - me polnud riisi ostnud. :D Kui te varem ei arvanud, et me kaks lammast oleme - no t6esti t6esti oleme. :D Selle asemel, et tagasi minna ja riis osta, otsustasime teise supermarketi kasuks, mille t6ttu tegime m6nusa ringi peale, et koju j6uda. Aga riis maitses paremini kui kunagi varem. :D Ja see vana hani Jake, see kelle juures peatuma pidime, pole endast mingit m2rku andnud. Paras sitakott. :D
Vahepeal jutustasime teile oma Hiina kutist, see juhtus siis nyyd. Whangareist h22letasime Kaitasse, kus plaasime m6ned 66d Vincenti juures peatuda (couchsurfing j2llegi), et sealt Cape Reingas 2ra k2ia ning veidi seal ringi n2ha.. Nii tegimegi, k2isime k6ige p6hjapoolsemat tippu vaatamas ning seal oli ka yks suhteliselt mage majakas pysti pandud.. siiski, 6hkkond oli hea ning vaade oli super! Vince r22kis meile nii palju Hiina kultuurist ja temaga veedetud aega nimetaks ma kvaliteetajaks! Kuid tema inspireeris meid t2ieliku postituse kirjutama, seega seekord tema juures nii kaua enam ei peatu.
j2ta on siin nii megahea ja ylde k6ik piimatooted!!
Peale kolme 66d oli aeg meie kangelase juurest lahkuda ja meie kyydid olid meil soovitanud ida kallast m66da minna. Nii tegimegi. Jalutasime jupp aega Kaitaias oma kottidega ringi kuni j6udsime m6nusa h22letamiskohani, kuid me ei j6udnud veel n2ppugi pysti panna, kui yks vanem h2rra peatus ja uuris, et kas soovime lifti - jeeei, nii lahe on ikka Uus-Meremaal h22letada. :D V6tsime veel couchsurfingu kaudu yhe kutiga Paihias yhendust, et kas saaksime tema juurde 66ks/kaheks minna ning saime m6ne aja p2rast jaatava vastuse. Kusjuures ta saab v2ga palju kutseid ning me olime luckyd, et olime eestlased ja ta polnud varem eestlaseid majutanud (oli siiski kuulnud, et interneti p6hjal on Eestis ilusaimad naised :D). Peale kohaliku 66melu tutvustamist viis Lee meid ka veel kalale, kus saime k6ik midagi 6nge otsa ning ta viis meid ka m6nda saart uudistama. Tagasiteel juhtus meil aga 6nnetus.. nimelt l2ks meil mootor katki - keset merd, ymbritsetud haidest. Jeeei. V2hemalt on meil v2rsket kala, m6ltesid osad meist :D Aga siis aitasid meid paar Mauri meest h2dast v2lja, meid enda paadi taga k6iega vedades (polegi varem n2inud, et paatidega sama moodi tehakse, kui autodega). Aega v6ttis, aga asja sai ning l6puks j6udsimegi maani, kust siis v6tsime suuna Lee kodu poole maalilise vaatega m2en6lval ning lasime aga v2rskel kalal hea maitsta.
Kuna meil aga ajapuudus hakkas j2lle 6lale koputama, oli aeg hyvasti 6elda ning n2pp pysti oma teed minna. Suund j2lle Aucklandi poole, et sealt siis New Plymouthisse liikuda ja oma tuttavale Jacquile (h22ldus: Dz2ki) kylla s6ita. Jacqui - tegemist on tolle sama naisterahvaga, kes meid Emeraldis oma tiiva alla v6ttis, kui me kodututena silla all k2mpsisime. V2ike meeldetuletus, kes oli meie kurikuulus Jacqui:
Teen veel lühikokkuvõtte Jackiest, et kirjateel kaduma ei läheks, KUI hea inimene ta on –
=pärast paberite täitmist pakkus ta meile küüti tagasi linna
=igahommikune küüt tööle
=tema mees leidis, et vähim, mis nad meie heaks teha saavad on igahommikused soojad võileivad
=pärast tööpäeva nõudis/pakkus, et tema juures dušši võtaksime – mis oli kui unelm(föön, juukseseerum jne) – tundsime ennast taas naistena!
=ütles, et kui vihma taas sadama hakkab, siis nad tulevad ja võtavad meid peale, sest nad ei lase meil enam külmetada
=peatusime öö nende superilusas kodus (pärast toreidaid vihmapäevi, mil pooled meie asjad olid läbivettinud ja mudased), kus saime kõik oma asjad ära pesta ja korda sättida (hmm, saime esimest korda Austraalia aja jooksul oma riideid triikida :D) ning päev otsa küpsetatud lambaliha süüa ning mõnnatada. Kohtusime tema abikaasaga ja nad olid koos nii armastusväärsed ning nad olid üksteise vastu nõnda hoolivad (niii ÄGE paar!).
=tegid mulle(Sirlile) aussie raviteed, varustasid mind salvide ja köhakommidega – neile ei sümpatiseeninud mu mehine ja ragisev hääl ning köhimine (NO NII HOOLITSEVAD JA NUNNUD INIMESED IKKA!)
H22letustripp Aucklandist New Plymouthisse ise oli juba yks suur uperkull. Kohtasime kyll v2ga 2gedaid inimesi, kuid kohale ei tahtnud kohe yldse j6uda. Peale 6 kyyti, 2 bussi ning 9 tundi reisimist j6udsime l6puks oma sihtkohta (see reis oleks tegelikult pidanud v6tma max 5 h :D). Veel m6ned sekeldused ja juba olidki Jacqui ja Shane autoga meil vastas, et meid enda poole s6idutada. No nad on nii superhead inimesed, et seda on peaaegu et v6imatu kirjeldada nii, et blogi 100-leheliseks ei l2heks. Seega ytleme me teile, et tegu on t6esti v6rratute inimestega ning j2tan suure novelli seekord kirjutamata.
New Plymouth - noh, ytleme nii, et see ei ole just tava marsuut turistidele. Enamus j2tavad selle rannalinna kylastama, kuna see pole suur turistikoht. L6viosa inimestest, keda oma tee peal kohtasime, tegid suured silmad ja kysisid meilt, et mis te sinna New Plymouthisse veel l2hete? Aga meile tundus t2itsa 2ge, et teistest kohtades eraldatud ning p2ris ookeani22rne linnake, mis olevat yks k6ige l2hedasem punkt Austraaliale (Jacqui igatseb hirmsasti Austraaliat, et siit hea ookeani poole vaadata ja 6elda, et n2e seal see kodumaa ongi :D). Siin on yks 2ge m2gi ka, esmapilgul tundub selline mitte v2ga suur ning ohutu, kuid just m66dunud n2dalavahetusel said 2 pool jaapanlast kaljuronimisel surma. M2gi on v6tnud v2hemalt 80 inimelu ja see on teada vaid peale seda kui hakati j2rge pidama. Ega loodusolude vastu ei saa! See on nii ohtlik m2gi ja ilm muutub nii kiiresti, et seda on v6imatu ette ennustada, mis p2eva jooksul juhtub. Hommikul p2ike s2rab, taevas on pilvitu ja m6ne hetkega on suur torm, udu - ei n2e enda ette ega taha - ning kylm. Need ronijad olid eksperdid - ehitasid endale isegi j22koopa, et ennast tormi eest varjata ning nad said isegi s6numeid p22stjatele sealt saata ning olid seal kaks p2eva.. p22stjad j6udsid neist kivi viske kauguele, vaid 200m lahutas neid, kui ilmastiku oludel pidid nad tagasi p66rduma ning paari m2ele j2tma 66seks. 66 jooksul kaotasid nad mehe ning hommikul suutsid naise p22sta, kuid ka tema ei pidanud peale seda enam kaua vastu. Seega v6ttis m2gi taaskord 2 kogenud m2gironija elu. Eelmine aasta olevat see v6tnud 3 koolilapse elu, kui koolitripp m2ele tehti. Seda rada tahaks isegi teha (mitte nyyd m2gironijaks hakata, aga suve poole, kui on ohutum, m2etipus siiski lumi, kuid suurema suurema t6en2osusega m2elt naasta.. see v6taks kuskil 8h edasi-tagasi, et yles kraatrini j6uda ning sealt tagasi alla r2nnata. Tundub v2ga, v2ga p6nev, nii et v6ib-olla siis veebruaris kuulete meist, et matkame kuskil Uus-Meremaal vulkaani otsas. :D
Kui meie autoga m2ele s6itsime, et vaatepunktist m2ge n2ha, oli ilm v2ga kehv ning m2ge kattis udu igast kyljest - seega ei n2inud ei tippu ega teletorni. J2rgmine p2ev oli ilm selgem ning n2gime m2etippu oma k66giaknast. :) Kusjuures surfarid ytlevad, et n2evad m2ge ka ookenist, kui surfavad - nii 2ge! Ja see vulkaan on veel aktiivne, nii iga 200-300 aasta tagant turtsub veidi - on ju kihvt :).
Seej2rel k2isime m6nusates parkides jalutamas.. Btw, tuli v2lja, et viimased olid v6ttepaigaks filmile ''Viimane Samurai''. Ning kylastasime ka pisikest minizoo'd, selles ei olnud kyll minu armastatud kaelkirjakuid, kui loomaaias on alati m6nus. Ja siis viis meie teekond kokteilideni. Nimelt arvas Jacqui, et p2rast sellist matka oleme m6ned kokteilid kyll 2ra teeninud. M6eldud - tehtud! Ohh, uskumatu kui kihvtid Jacqui ja Shane ikka on. Ja me tunneme ennast nii vabalt ja koduselt. 22retult inspireerivad kujud!
"Viimane Samurai"
Niisiis n2gime oma lemmikinimestega 2ra paar baari ning l6petasime 6htu paari nj2mma juustuse pitsaga. Terve seal oldud aeg oli meil v2ga hea ja kodune olla - hea toit, suurep2rane seltskond ning kena turistivaene koht, mis oli just superluks. Pluss, t2histasime esimest korda elus Halloweeni! :D Nii 2ge! Me jumaldame seda pyha nyyd! Hommikul vara l2ksime k6rvitsajahile, aga kuna leidsime vaid pisikesed punnid, siis otsustasime kaks toredat selli meisterdada :) . Btw, see pull ei ole yldse nii lihtne kui see esmapilgul n2ib, aga aega v6ttis ja asja sai! Ja seej2rel oli aeg n2od valgeks m2kerdada ja ennast muumiateks m2ssida.. Jo'l ei 6nnestunud see liialt h2sti, seega n2gi ta l6puks v2lja, nagu oleks just hullumajast 2ra jooksnud :D . Igatahes, j6udsime v2lja ja saime esimesed kommid (''komm v pomm muhahahaa''). Ja seej2rel j6udsime yhte baari, kus oli vaba mikrofoni 6htu ja ma sain muumiana "Zombie" laulu esitada! Hahaa, irooniline! Meil on 22rmiselt m6nus 6htu :)
Shane ja Jacqui keeldusid meid sellise tormise ilmaga tee 22rde laskmast ja viimast ning "ei" polnud meil valikuks. Shane ostsis meile bussipiletid j2rgmisesse sihtkohta ning meil j2i yle vaid h2mmeldunult t2nada - kui suure suure sydamega ikka m6ned inimesed on, eks?!!
Noh, mis meil siis yle j2i - s6itsime 'sunniviisiliselt' bussiga Tauposse, mis on j2rjekordne imeilus linnake P6hja saare keskpaigas, j2rve kaldal..
..kust edasi h22letasime Ohakunesse, mis on v2ike Jindabyne'i laadne suusalinnake, mis on suusahooajal inimestest pungil, kuid meie ajastus polnud just parim - hooaeg oli juba l2bi. Miks me siis sellistesse kohtadesse ronime, mis pole ei turistide marsuudil ega turistihooaja tipphetkel? Eks ikka sellep2rast, et oma kallist-kallist Hollandi s6bra Jochemi (h22ldus: Johm) n2ha!
Kui me p2ris ammu tuhat aastat tagasi (tegelikult umbes t2pselt kahe aasta eest) oma esimeses kirsifarmis alustasime, siis seal me neid kohtasime - Jochem ja Jelle, kui m2letate.. Jelle k2is meil Melbournes kylas, et me k6ik geiklubisse saaks minna ning meie otsustaime nyyd siis omakorda Jochemi kylastada. Hetkeks oli tunne nagu olime ajas tagasi - kogu see kirsifarmi s6da ("Jelle, Jelle something bit me.." kui me nende magamiskotti torkiva taime panime :D ..tuleb tuttav ette? Tore! L2hme siis looga edasi). Paljud m2lestused tulid justkui niisama meelde ning Jochem - no t6esti s6ber, keda tahad hoida terve elu (nagu ka Jelle) ning me olime nii rahul temaga :D Kusjuures Jochem yldse soovitas meil Northland (Whangarei, Cape Reinga, 90 mile beach jne) 2ra n2he enne kui alla liigume. ;)
Jochem ja Jelle kirsiaegadest! :D
Kui vanasti oli ta selline rohkem bohhuistlik, siis seekord oli ta alati v2ga asjalik ja tegus ning 22rmiselt heatahtlik ning super v66rustaja. Tegi meile imehea diili, et saaksime tema t66kohas (budget accommodation/backpacker/baar/kohvik) peatuda ning kogu see kamp seal ise oli nii v2gev! Selline tsill muhe grupp, kuhu sulandusime h2sti sisse. Seal olles hakkas meil aga miski taaskord kohale j6udma. 7. nov on meil j2rgmine lend, seega oli aeg ennast j2lle liigutama hakata. Aga enne veel k6ige maagilisem ja ilusam ja fyysiliselt suhteliselt raske 20km Tongariro Alpine Crossingu l2bimine! Meie must do, kui me Uus-Meremaale peaks tulema - DONEDONEDONE! Wiiiii! Peale 2 kuud Capellas reaalselt miinimum oma ajast trennile kulutanud.. mulle tundus see retk t2iesti raske - aina trepid ylesm2ge ja ylesm2ge. :D Aga ohohhohohohoo, kui me sinna tippu j6udsime! Ja poisid tahtsid veel k6rgemale tippu j6uda, mist6ttu ekstra 3km tegime! Hehhe, marulahe! Pildid ytlevad ise tuhat miljon s6na eksju!?
Kui aus olla, siis k6ige maagilisem oli minu jaoks see vulkaanide m6ll.. See, et maapind lihtsalt suitseb.. Ja need hiiglased m2ed, mille otsa me ronisime ning m6neks hetkeks olime kui maailmast v2lja l6igatud, sest nende pilvepoiste sees ei n2inud ju iseenda varbaidki! Igatahes, see k6ik meenutas meile, et see MAAKERA ON ELUS! Ja meie oleme vaid sipelgad sellel. Ning ei tasu unustada neid helehelesiniseid mineraalj2rvi. See v2rv ytleb endast k6ik.. Ja ei, tegu ei ole fotoshopiga :D Jah, kogu reisim6ll tasus end tuhande kordselt taaskord 2ra..
Kogu meie trippimine nende aastatega tundub kohati kui yks suur lust ja lillepidu, mida vyrtsitame erinevate peadp66ritavate seiklustega, kuid kas hakkame sellest r2nduri elustiilist ka v2sima? Oleme ju aina pidevalt teel ning pea iga p2e tuleb kellelegi n2gemist 6elda.. Varsti on meil m6ttes teha postitus reisime plussidest ja miinustest.
Nonii. Nyyd oleme uues vanas riigis uute seikluste ja ideega. Aeg on vanu suhteid soojendada, hoiame yhendus ja j22ge lainele.
Uued vanad meie :D