Päikese ja liivarohked pühad...

Laagrielu.

Elu telgis on möödas, kuid arvame, et peaksime sellest süvitsi rääkima. Mida päev edasi, seda meeldivamaks meie elu seal muutus. Sealne seltskond oli ülimalt mitmekesine (meie kämbis oli kuskil 100 inimest ning farmis kokku kuskil 400 töölist). Kui kirjeldada üldist laagrielu, siis peaks mainima, et tavapärased on igaõhtused õlle/goon´i(odav pakivein) joomised ja kanepi suitsetamised. Kanep on siin igapäevane. Osad farmerid on nõus palka kanepina maksma. Btw, ärge tehke meie kohta nüüd omi järeldusi, me ei ole osa hallist massis :D . Loomulikult kuulub goon´i ja suitsu kõrvale kitarrimuusika jämm, meeldivad vestlused erinevate rahvustega ja uute tutvuste loomine.

Taaskord pidime poolpisarates mõned kallid inimesed sellest farmist seljataha jätma. 

Rootsi tüdrukud - Rebecca ja Emma. Blondide kiharatega avameelsed ja sõnakad tsikid. Kes jäid kõigile meelde äärmiselt meeldivate neidudena. Kavatseme neile külla minna, et koos uued seiklused ette võtta, seekord juba Rootsis. Ma arvan, et ka teil on lootust nendega Eestis tulevikus kohtuda.
Hipikad Kanadast(prantsuse osast). Kolm rõõmsat lillelast, kellega sai kõvasti huumorit tehtud. Nendelt saime jõuludeks munaviilutaja. Nad on alati muretud, nad ei mõtle kunagi sellele, mis homne toob. No worries.
Bike´i poisid Josh ja Jason. Kohalikud aussi kutid, kes tulid meie kämpi elama, sest neile meeldis see elustiil ja tsill. Oi, nendega sai ikka uskumatult palju nalja. Viimane nädal me magada ei saanudki, sest rääkisime iga öö nendega juttu maast ja ilmast. Hihii, saime kirsifarmis nende ATV-ga ringi rallida ja nalja visata. Me oleme neile veel palju tänu võlgu.. V-o kohtame neid tulevikus Cairns´is.
Kanada kutid – Liam, Matt ja Tony. Kitarrikutid, kes on ülimalt vaimustuses Kanadast(v-o oleme sunnitud ka neid külastama kunagi :D). Nad olid tõelised sweetheartid, v-o näeme neid Bayron Bay´s J

Jõulud.

Meil oli kolm erinevat jõulupidu. Esimene toimus meie hiigelfarmi pinnal ja seal oli ligikaudu 140 inimest. Kohal oli ka farmi omanik Trevor Hall, kes kõigile pinnuks peeepus oli. Kuid pidu iseenesest oli ülilahe, kohtusime meeletult paljude uute inimestega ning veetsime seal väga hea õhtu. Hommik oli suurepärane, meeleolu oli eelmise õhtu pärast endiselt ülev. Hommikul tuli meile järele Jess, et meid tagasi meie vanasse farmi viia, et ka seal üks jõulupidu maha pidada. Kahju oli endale kalliks saanud farmist lahkuda ning hüvastijätud olid kummalised nagu alati, samas ka rõõmsad ja meeldejäävad. Õhtu meie vanas farmis oma semude keskel oli jällegi teistsugune – kodune ja väikese perekese tunne oli. Sõime pitsat ja tiramisut ning tuju oli mega. Vahetasime jõulukinke ning tegime veesõda (millegagi tuleb ju jõuludeaegne lumesõda asendada J). Nii, järgmiseks päevaks oli meil planeeritud Jessi poole minek, et nende jõulubarbequest osa saada. See oli jälle omamoodi äge. Seal oli nii vanemaid kui ka nooremaid sugulasi (kogu seltskond oli kuskil 40-pealine) ning juttu jätkus kõigiga ning seletasime Eestist ja toidust ja muust huvitavast.  Valmistasime ka hõõgveini ning andsime külalistele maitsta, saime head vastukaja. Mõne üksiku jaoks oli küll jook Austraalia kliima jaoks liiga kuum. Muidugi on mainimist väärt, et Jessi käest saime ulme jõulukingi: laste basseini, kokaraamatu, dvd-mängija, cd-d filmidega, 4 veepüstolit, veepommid, kaelakeed jnejne, hulllumeelne piff ikka.Ja no nüüd oleme me ikka täielikud backpackerid. poistelt saime taignarulli, jeeei. :D

Austraallased tähistavad jõule suure grillipeoga aias või rannas. Põhimõtteliselt näeb see välja kui meie jaanipäev jõululaulude ja rohkete kingitustega. Eriti tobe harjumus on neil oma autode kaunistamine põhjapõdra sarvede ja karraga ning ka punase ninaga. See näeb eriti totakas välja. Pühade-eelne šopinguhullus on neil samaväärne meie omaga või isegi hullem. Eriti kummaline oli poodides kuulda jõululaule lumest, kui välja astudes ootas meid kõrvetav päike ja roheline muru. 

Jõulud läbi, otsustasime lahkuda. Otsustasime kursi võtta Gold Coasti poole, et aastavahetus seal veeta. Pühade tõttu olid kõik travel agencies suletud seega ei saanud me pileteid osta, et Youngist lahkuda. Helistasime ühele Jessi sugulasele, kes elab Canberras ning ta oli meeleldi nõus meid sinna sõidutama ning pakkus meile oma kodu ööseks, kuna tahtis meile Canberrat näidata ning see oli temast suurepärane. Me armastame teda. J ja ta auto oli meeletult äge! Ja ta majakaaslasel niisamuti, jõhkrad autohullud siinsed inimesed ikka. Well, otsustasime siis lennupiletid Canberrast Gold Costi osta ning see tähendas vahemaandumist Sydneys. Päris äge tunne oli osta lennupilet homsele lennule (see on sama hea, kui otsustaks Eestis, et homme sõidan Hispaaniasse :D ). Gold Coastis veetsime esimese öö Backpackeris (öökoha sebisime endale alles siinses lennujaamas muidugi :D) ning peale seda ööd meil enam elukohta polnud. Pidime kella 10-ks hommikul ennast välja registreerima ja oma kodinatega (meil mõlemal on muidugi ligi 30kg asju nagu lennujaamas selgus) rõõmsalt lahkuma. Astusime uksest välja, hakkasime ainsa tuttava tee poole siin linnas jalutama kuni lõpuks otsustasime, et võtame aja maha ning seatsime end sisse ühele toredale tänavapingile. Ei läinud kaua aega mööda, kui õnn naeratas meile. Nüüd elame Surferis Paradise´s jahisadamas ühes jahis, mis paikneb täpselt põhiranna kõrval, kesklinnas.  Lihtsalt meie kaks ning tasuta. Pääääris mõnus või mis. :D Backpackerid my ass :D

Aastavahetuse võtsime vastu varbad rannaliivas ookeanikohina saatel meeletut ilutulestikku jälgides. Ootamatult meie plaanid muutusid ja tähistasime aasta vahetumist kahekesi, kuid meil oli uskumatult äge! J

Gold Coastil oleme veetnud nüüdseks 4 päeva. Käisime esimest korda viimase nelja kuu jooksul shoppamas! Selle terviseks võtame, saluuut ! :D

Siin on tõeline paradiisirand. Vesi on niiiniii sinine ja lained on hullumeelsed! Ja ilmad on ideaalsed. Kohati on nii kuum, et tahaks vette minna, aga vees on ka nii soe ja kõik on nii soe ja nii hea ja nii tore, et oleme hullumas :D Kuum beib rannavees, shalalalalaa... Ja no muidugi kui rannast või liivast kopp ette tuleb, siis päevitame edasi oma kodusel jahil. Peaks mainima, et meie naabruskond on väga kirev, seal on kõiksuguseid jahte! :D

Guess what, alustasime surfiõpingutega – muidugi tasuta ( nagu ikka eksole, sest tegemist on ikkagi naeratavate ja toredate eesti tüdrukutega :D ) ja see oli niiiii äge, siuke adrenaliinilaks. Lained olid jõhkrad (eriti esimese korra kohta), tekkis tunne nagu ookean neelab meid lihtsalt alla, kuid samas teadsime, et järgmine laine kannab meid rannikule tagasi. Sellel korral me ühtegi haid ei näinud.

Jeeiii, me käisime esimest korda elus hipodroomil hobuste võidusõitu vaatamas. Meie üllatuseks olid kõik väga fancy´lt riides. Uhked kleidid, juuksurisoengud, vägevad kingad, kübarad, suled, meestel triiksärgid ja möllud. Huvi pärast panustasime ka. Igatahes, see oli huvitav kogemus taaskord.

Btw, siinne suvi kestab 8 kuud! Äge!

Goald Cost on suurlinn ookeaniääres, rand on 50 km. Suurem osa linna majadest on püstitatud viimase viie aasta jooksul (ühe aasta jooksul kerkis 26 uut jõhrat pilvelõhkujat). Seega on kõik hullult uus, natuke tehislinna hõngu on siin tunda. Nagu oleks SIMSis üles ehitatud :D
See kullarannik on Austraalia kuvand Miami Beachist.

Mainiks veel seda, et ärge pahandage, kui me endast vahepeal paar nädalat teada ei anna. Siin juhtub kõik nii kiiresti, aeg läheb linnulennul. Meil on tunne nagu me oleks Austraalias vaid 2 nädalat veetnud. Siin on kuidagi liiga lihtne ajataju kaotada, sest kõik on koguaeg uus ja huvitav. Btw, te ju teate, et te ei pea meie pärast muretsema, sest me oleme siuksed luckyd ja küll me sitast välja rabeleme.

Meil on tulemas nüüd kuumalaine, nädal aega jõhkrat kuumust. Peame vist uue päiksekreemi ostma :D Musikallipai!