Jahist metsa elama

Gold Coastist veel nii palju, et nägime oma armsa kodukese kõrval delfiinikest! ;) Oleme nüüd targemad, teame, mis tunne on elada JAHIL!
Tegime kaks eluks vajalikku väljaminekut – ostsime peegelkaamera (Joanna) ja vesipiibu (selle lubasime endale jõulukingina.. Btw, tema nimi on Bobi)
Jah, sealne elu oli päikeseküllane ja luksuslik. Olime nagu printsessid :D

Pärast 12-päevast puhkust Gold Coastil hääletasime kõigi oma kompsudega Byron Baysse (see on umbes 100km kaugusel Kullarannikust). Byron on backpackerite pealinn, siin valitseb poheemlaslik õhkkond ja iga nurga peal saab nautida tänavamuusikute esinemisi. Linn on ookeani ääres, seega on ka rand vallutatud erinevate jämmijatega.

Kaks esimest ööd veetsime backpackerite motellis. Pärast seda ostsime endale telgi ja kolisime rannikuäärsesse metsa, hipilaagrisse (kus elamine on ilmselgelt tasuta). Seal peatuvad ka meie tuttavad hipitüdrukud Youngist (Karine ja Maud). Laagrielu on omamoodi elamus – kuna tegu ei ole asustatud campingu pleissiga, siis puudub seal igasugune luksus vetsude, duššide ja köögi näol. Seega on meie igapäevane tegevus muretseda endale joogivesi ja dušš. Õnneks asub see kummaline camp põhirannal (seega ujuma minemiseks peame jalutama vähem kui 100m ja varbad puudutavad jälle ookeanivett J ).

Positiivseks üllatuseks osutus see, et kohutusime pooljuhuslikult peaaegu kõikide oma parimate semudega Youngist (Rootsi tüdrukud Emma ja Rebecca, Kanada kutid Anthony, Matthew ja Liam ning Youngi bike´i poisid Josh, Jason ja Ben). Kogu kamp on jälle koos. Hullult kihvt.

Erinevalt Gold Coastile, kus me reaalselt puhkasime ning kuumust nautisime, oleme siin palju väljas käinud ning Byroni eluoluga tutvunud. Tunneme ennast selles linnas väga koduselt, sest ülepakutud glamuur (mis oli Kullarannikul) vahetus nüüd mugava hipilikkusega. Seega, meie elu on endiselt  LILLKAPSAS! :)

Uskumatu, aga meie rännak kängurumaal on kestnud juba peaaegu 3 KUUD! Ujeeee! :D